Sirel Amuuri (amuuri ligustriin) Syringa amurensis

Amuuri ligustriin.
Suur mitmetüveline põõsas laiuva ja tiheda võraga, kasvab 4-6 m kõrgeks, laius 3-4 m.
Vanade tüvede koor on tumehall, mõnikord ka tumepruunikas, tihedalt valgete koorelõvedega kaetud. Noored võrsed punakaspruunid, meenutavad kirsivõrseid. Lehed 5-11 cm pikad, puhkemisel rohekas–punakad, suvel tumerohelised, altküljelt veidi heledamad, sügisel värvuvad oranþikaskollaseks või punaseks. Õied pisikesed, valged või veidi kreemikad, lõhnavad väga mee järgi. Õied on lühikese õieraoga ja koondunud suurtesse, laiadesse kuni 25 cm pikkustesse pööristesse. Õitseb rikkalikult, kestus umbes 20 päeva. Võrsete moodustumise võime keskmine. Õitseb ja viljub alates 9-12 aastast. Seemneid soovitatakse külvata maha sügisel. Kevadisel külvil vajab stratifitseerimist 2-5 kuud temperatuuril 0+5°C.
Vastupidav tolmule ja õhureostusele. Talub hästi linnatingimusi. Külmakindel. Eluiga 90-100 aastat.
Soovitatakse rühmana istutamiseks, mitmesuguseks elavtaraks.
Pakendis seemneid 0,1 g.

Paljundamine.
Looduslikult kasvavaid sireliliike paljundatakse seemnetest. Külvatakse kas sügisel või kevadel pärast kahekuulist seemnete stratifitseerimist temperatuuril +2+5°С.
Sordisireleid paljundtatakse võrsetega, pistikutega ja pookimisega. Poogitakse kas oksa või uinuva pungaga (okuleerimine). Aluseks võib olla kas harilik liguster, harilik või ungari sirel.
Kasvukoht: sireli jaoks peaks koht olema piisavalt valgusküllane, tuulte eest kaitstud. Ei sobi madalad, soostunud ja üleujutatavad alad. Isegi lühiajaline üleujutus põhjustab noorte juurte hukkumist.
Muld: piisavalt niiske, viljakas, drenaažiga, suure huumusesisaldusega. Eelistatud on nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad, kus põhjavesi on sügaval.
Istutamine: sirelile sobib istutamine juuli teisest poolest kuni septembri alguseni. Kui teha seda hilissügisel või varakevadel, siis taluvad põõsad seda halvemini ja kasv seiskub peaaegu aastaks. Taimede vahekaugus sõltub liigist ja sordist ja on umbes 2-3 meetrit. Keskmiselt viljakal pinnasel kaevatakse auk 50x50x50 cm, vähemviljakatel kuni 100x100x100 cm ja sinna pannakse valmissegatud substraat. Selle koostisesse kuulub kõdusõnnik või kompost (15-20 kg), puutuhk (200-300 g), superfosfaat (20-30 g). Viimane hapestab mulda ja seepärast tuleks neutraliseerivat puutuha kogust suurendada kaks korda (happelistel muldadel). Kõik komponendid segatakse korralikult. pH peaks olema 6,6-7,5.
Istutatakse kas pilves ilmaga või õhtuti. Istikutel peab olema terve ja hästi arenenud juurestik pikkusega 25-30 cm. Võra kärbitakse mõõdukalt, 2-3 paari pungani, samuti lõigatakse ära liiga pikad juured, kahjustatud ja haiged aga eemaldatakse täiesti. Taim pannakse istutusaugu keskele, juured suunatakse igasse külge, seejärel puistatakse peale mulda ja tihendatakse see.
Hooldus: peale istutamist kastetakse korralikult; kui vesi on mulda imbunud, multðitakse ümbrus kõdunenud puulehtede, turba või kõdusõnnikuga 5-7 cm paksuselt. Võraalust ringi kobestatakse kasvuperioodil 4-7 cm sügavuselt 3-4 korda. Esimesed 2-3 aastat pole mineraalväetisi (erandiks on lämmastik) vaja anda. Lämmastikuga hakatakse väetama alates teisest aastast andes kasvuperioodil 50-60 g karbamiidi või 65-80 g ammooniumnitraati taime kohta. Veelgi mõjuvam on väetamine orgaaniliste väetistega (1-3 ämbritäit sõnnikuleotist taime kohta).
Veisesõnnik lahustatakse vahekorras 1:5. Seda antakse tüvest 50 cm kaugusele.
Fosfor- ja kaaliväetisi antakse sügisel üks kord 2-3 aasta tagant 6-8 cm sügavusele järgmiselt: topeltsuperfosfaat – 35-40 g, kaaliumnitraat 30-35 g täiskasvanud põõsa kohta. Parim kompleksväetis on puutuhk, seda antakse 8 l vee kohta 200 g.
Õitsemisel ja kasvuperioodil kastetakse sageli, suvel vaid põuaga. Mulda kobestatakse 3-4 korda suve jooksul, kevadel ja rohim isel. Et põõsas oleks kauni võraga ja õitseks rikkalikult, tuleb teda süstemaatiliselt tagasi lõigata. Esimesed kaks aastat peale istutamist kasvab sirel aeglaselt ja ei vaja kärpimist. Kolmandal-neljandal aastal aga alustatakse põõsa kujundamisega- valitakse põhi (skeleti) oksad.
Varakevadel, enne pungade puhkemist, valitakse 5-10 tugevamat ja sobivas asendis oksa, ülejäänud eemaldatakse. Nii harvendamist kui sanitaarlõikust tehakse põhiliselt kevadel, kuid vajadusel võib teha seda kogu kasvuperioodil. Vaasi panekuks võib lõigata kuni 2/3 õitsvatest võrsetest. See on lausa kasulik, sest kutsub esile allesjäänud võrsete arengu ja uute võrsete, milles paiknevad õiepungad, moodustumise.

* Sirel seisab vees paremini, kui lõigata teda varahommikul ja võrsete otsad lõhestada.

Eng.: Amur Tree Lilac, Japanese Tree lilac. Suom.: Likusterisyreeni. Sven.: Ligustersyren. Bot. syn.: Ligustrina amurensis Rupr., Ligustrum amurense, Syringa reticulata var. amurensis, Syringa reticulata var. mandschurica.